Sissejuhatus

Globaliseerumine ja Euroopa integratsioon on toonud kaasa inimeste vabama liikumise ja migratsiooni teistesse maadesse. Paljud Euroopa ühiskonnad on muutunud seeläbi kultuuriliselt kirevamaks kui kunagi varem. Nii kujuneb Euroopa maade jaoks üha suuremaks väljakutseks sealse elanikkonna omavahelised suhted, mida vürtsitavad eelarvamused, kasvav ksenofoobia ja sallimatus.

Murcia piirkonnast leiame taolise migratsiooniprotsessi ühe paradigmaatilisema näite. Statistika kohaselt oli kümme aastat tagasi selles regioonis vaid 1% välismaalasi, enamus neist arenenud Euroopa riikidest. Tänaseks on immigrantide osa kasvanud 12,3%ni ja nad on pärit väga erinevatest riikidest. Peamiselt Maghrebi piirkonnast – eelkõige Marokost – ja Ladina Ameerika riikidest – peamiselt Ecuadorist – kuigi üha enam ja enam ka Ida-Euroopast, samuti teistest Subsahara maadest.

Murcia piirkonnas on arvukuselt märkimisväärseim ekuadorlaste võõrkogukond. Tegelikult on 2006 aasta ametliku statistika andmete kohaselt siin 55,624 ekuadorlast, mis tähendab 4,16% kogu piirkonna elanikest. Kui me võrdleme seda välismaalaste koguarvuga, tähendaks see, et igast sajast välismaalasest Murcia piirkonnas on 33,7% ekuadorlasi. Sealjuures ei tohi unustada, et siin pole arvestatud illegaalseid välismaalasi, gruppi, kes elab äärmiselt ohtlikes tingimustes.

Murcia San Antonio Katoliku Ülikooli (UCAM) Antropoloogia osakonnas on teadlased immigrantide olukorda üle nelja aasta uurinud. Ecuadori kogukonna kvantitatiivne osatähtsus oli üheks põhjuseks, miks otsustasime alustada ekuadorlaste ning hispaanlaste kooseksisteerimise erinevaid aspekte puudutavat projekti.